Only know you love him when you let him go. (2000 vaatamist, woop)

Nautisime täiskuud :))

 Tsau. Vahepeal polegi tegelt midagi väga toimunud, aga kirjutamise isu tuli. Vaarikate korjamine meil lõppes nüüd  ja enam ei pea üle päeviti kell 4 ärkama, mis on hea, sest mul sõna otseses mõttes kergelt kotid silmade alla tekkinud, ja ma pean jälle endale rohtu ostma. Niigi silmaalused mul loomulikult sinised, nagu peksa saanud kergelt ( perekonnaviga ) . Aga jah, see selleks. Mis ma teinud olen? Hmm... ma isegi ei tea. No õhtuti koguaeg kuskil jalutame, kui sedagi. Siis kolm päeva tagasi sain ma tuttavaks kahe toreda tüübiga, lampi kirjutasid, polnud siin kedagi ja nii me läksime nendega välja ja kui muidu ma ei tea miks, aga ma ei salli eriti vene noori, sest no minu maakohas elavad vene noored... okei, sorry , ei taha kedagi solvata, aga nende käitumine on kohutav ja joomine ja suitsetamine on neil 24/7, siis jah, olin algul suht negatiivne sellessuhtes. Tegelt jumala normid kutid... Nii hea ikka, et nendega tuttavaks sain. Loodan neid ikka veel millalgi näha :) Aga muidu mis veel...Mul on mingi kaks päeva kohutav tuju olnud. Ise selles süüdi tegelt, aga jah, nüüd ei saa enam midagi teha. Isaga pole ka mingi 5 päeva nüüd rääkinud ja siis nüüd kui lõpuks rääkisin, siis tal oli nagu: Miks sa mulle ei helista? Mul oli nagu.. kamoon, kui sa minuga rääkida tahaks, helistaks sa ise kaa, aga järelikult ise ka väga huvi ei tundnud, niiet jah.Aga vähemalt ta tegi natukenegi tuju paremaks. Mõtlesin, et tahaks Narva ta juurde mõneks ajaks minna, saabki esimest korda elus näha(jah, ma pole elu sees Narvas käinud ja vägagi paljudes kohtades Eestis veel). Mu vanemad pole absoluutselt reisi-inimesed. Ja mina ei tea kust välja tulnud: ma ainult reisiks, ainult käiks kuskil peol, festivalidel. Tegelt nad olid ka varem sellised, aga noh jah... Okei, ma ajan siin mingit jama, :D Niiet ma vist parem lõpetan, loodan, et täna tuleb hea õhtu muidu ma ausalt ma ei tea mis ma teen ... Tsau.